Pärnu vaimse tervise konverents


“VAIMNE TERVIS JA
MÕTESTATUS”

Pärnu vaimse tervise konverents

“VAIMNE tERVIS jA MÕTESTATUS”

27. oktoober 2022
kell 10.00 – 16.00
ESTONIA Resort Hotel Spa konverentsikeskus, Pärnu

Kas me teeme asju teadlikult, nii kuidas elu meid on kutsunud, või lihtsalt eksisteerime hetkes ning oma kohustuste najal?

Kui tegevuste algoritmis puudub mõtestatus, kas ei lähe siis kaotsi siht ja suund ning paratamatult avastame endid tupikus?
Kutsume kõiki, keda vaimne tervis kõnetab, nii spetsialiste kui huvilisi, kaasa mõtlema, kuidas mõtestatus ja tähendusrikkus vaimse tervisega suhestub.

Konverentsi fookuses on eksistentsiaalsed teemad, mis on inimeksistentsi jaoks universaalsed:
kannatus, vabadus, armastus, vastutus, saatus, surm, üksildus ja osadus, elu mõte jne

Ajakava:

10.00 – 13.00 – Ettekanded
Indrek Linnuste “Tähendusloome vajalikkusest Solve et Coagula näitel
Gerhard Marcel Martin (Saksamaa)* “Existential health in the context of body experience and body expression”
Ketil Brenne (Norra)* “Viken senter experiences and existential view of working with people
 Mariann Hagbarth (Rootsi)* “Existential issues in psychotherapy with symboldrama
13.00 – 14.00 – Lõunapaus (samal ajal tutvustab oma tegemisi Ohvriabi)
14.00 – 15.30 – Töötoad (toimuvad samaaegselt)
15.30 – 16.00 Päeva ja töötubade kokkuvõte

Sündmust modereerib Psühhobussi esineja Pärtel Reppo. Lisaks pakub Psühhobuss ettekannete vahele ajule veidi turgutust mõne efektse psühholoogilise katse näol!

Piletid ja konverentsi materjalid:

Pileti hind

7500
PILETID SAADAVAL PILETIMAAILMAST
TÖÖTUBADESSE REGISTREERUMINE
* Sünkroontõlke soovist anna teada EELREGISTREERUMISE lingil!

NB! Kui soovid tasuda arvega, saada e-kiri aadressile amanitaeesti@gmail.com. Lisa arve tasuja nimi, osalejate arv ning osalejate nimed. Kindlasti teavita osalejaid, et konverentsi materjalide saamiseks, sünkroontõlke soovist teada andmiseks ja töötoa valikuks tuleb täita EELREGISTEERUMISE vorm.  …(kui vormi ei täideta, ei saa me tagada kohta töötubates mis toimub pealelõunases blokis)
 
NBB! Kuna töötubades on inimeste arv piiratud, on vajalik EELREGISTEERUMINE.
 
NBBB! Kui on soov saada ettekannetes kasutatud materjale pärast konverentsi oma meilile, registreeri ennast samal EELREGISTREERUMISE lingil!
 

Lisaküsimuste korral kirjuta amanitaeesti@gmail.com

Klõpsa nime peale ja tutvu esinejate ning töötubade läbiviijatega:

Emeriitprofessor, psühhiaater ja suitsidoloog (Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut)

Emeriitprofessor Airi Värnik ei vaja vaimse tervise valdkonnas tegutsevatele inimestele tutvustamist. Juba tema nime lugemine või kuulmine assotsieerub hoobilt nii karmi, kuid samas paradoksaalselt põneva valdkonnaga nagu on suitsidoloogia. Tema asutatud Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI) on andnud hindamatu panuse Eesti vaimse tervise valdkonna kujundamisse alates lugematutest projektidest kuni näiteks VATEK-i (Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon) ellukutsumiseni. Paratamatult tekib küsimus, kustkohast austatud psühhiaater endale väge ja motivatsiooni ammutab või vastupidi, kus ennast tühjaks laeb.

Üks koht on kindlasti loodus ning eelkõige Elva kant, kuhu Airi Värnik on loonud permakultuuri aiandusele tugineva maapealse paradiisi. Lisaks Edmund Burke’i Seltsi tegevus ja lugemine on mõned märksõnad, millega võib täiendada emeriitprofessori tutvustamist.

Marburgi Ülikooli praktilise teoloogia emeriitprofessor

Gerhard on Saksamaal asuva Marburgi Ülikooli praktilise teoloogia emeriitprofessor, kes on koos Mariann Hagbarthiga Eestiski tutvustanud bibliodraama metoodikat, kus kohtuvad inimeste kogemused ja piiblilood grupiteraapia vormis. Lisaks on ta külalisprofessorina töötanud (budistliku) Otani ülikooli (Kyoto, Jaapan) juures. Tema uurimistööd ja 15 raamatut käsitlevad kunsti, apokalüptilisi traditsioone, Tooma evangeeliumi, bibliodraamat/suutradraamat, süvapsühholoogiat, spirituaalsust ning religioonidevahelist dialoogi.

Psühhodraama terapeut, kriisi- ja leinanõustaja (Pärnu Haigla)

Enamik inimesi sureb, olemata surmaks valmis — just nagu nad on ka elanud, olemata selleks valmis! (“Tiibeti raamat elust ja surmast”, 1992.)

Kui inimesele kangastub sõnaga SURM silme ette vikatit kandev õõvastav skelett, siis kärbsele tähendab surm pigem maika, trussikute ja rullikeeratud ajalehega susse sahistav inimene. Helar on mees, kes on surmast teinud nõuandja, tööandja ja sõbra, kui nii saab üldistada. Surm on elu osa. On öeldud, et hirm eksimise ees on liikumise hukatus! Free-doom on termin, mis tähendab “valin oma surma ise”. See tähendab, et me jätkame kartmatult oma elu, täites oma unistusi, mitte kartes nende surma. Helar on selle, meie elus kõige kindlama külalisega kokku puutunud nii terapeudi töös Pärnu haiglas, Ohvriabis kui ka olles kriisimeeskonna liige laste ja noorte kriisiprogrammis. Ta on teinud nii koolitusi kui ka viinud läbi teraapiasessioone. Lisaks on Helar superviisor ja grupiteraapia fänn.

Konverentsi üks ellukutsuja Indrek räägib, mida tähendab täpsemalt keeruline valem Solve et Coagula OÜ, mida tema käest pidevalt küsitakse, ning mis hakkab juhtuma Pärnusse rajatavas Villa Amanitas. Kuidas kohtuvad sotsiaalne ettevõtlus ja vaimne tervis ning kuidas selle tegevuse läbi saab luua ja tuua tähendust vähenenud töövõimega inimeste ellu. Indrek on Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant (magistrikraad psühholoogias ja terviseteaduses). Ta on 15 aastat tegelenud psüühikahäiretega inimeste ja teiste haavatavatesse sihtrühmadesse kuuluvate ühiskonnaliikmete integreerimisega ühiskonnaellu. Doktorantuuris on tema uurimisvaldkonnaks spirituaalsed kriisid, kultuuriline kompetents psühhiaatriliste juhtumite lahendamisel ning VABADUSElembesele isikule kohaselt uuringud ja lahendused sõltuvuste teemal.

Psühhiaater, eksistentsiaal terapeut, Viken Senteri ravijuht (Norra, Viken Senter)

Psühhiaater ja terapeut Ketil Brenne tuleb Põhja-Norrast Viken senteri nimelisest vaimse tervise keskusest, mis on keskendunud peamiselt pere- ja paariteraapiale, traumatöödele ja eksistentsiaalsele teraapiale. Suuresti on seal kasutusel just grupiteraapiad, sest inimene sotsiaalse olendina juba sünnib perekonda ehk gruppi, seega saab ta ka terveneda turvalises grupis. Kuid lisaks on seal rakendamisel loovteraapiad kui hingehoidlik töö. Keskuse sisemusse on tuumana peidetud palveruum ning sealt ei puudu ka saun ja rekreatsioon.

Viken senter on suhteliselt uus keskus, mis on rajatud paljus Norra legendaarse ja ühe vanematest vaimse tervise kliinikutest Modum Badi (rajatud 1957) printsiipidele. Viken senterit saab iseloomustada pigem kui suusabaasi Põhja-Norra mägede vahel kui kliinikut. Keskuse arhitektuuriline lähteülesanne on disainitud selliselt, et mitte suruda sinna ravile tulnud inimesi patsientide rolli.

Ketil Brenne on ka suur põhjamaade mütoloogia ning etnograafia huviline ja seob nende lähtekohti edukalt vaimse tervise abis. Näiteks on Viken senterisse tööle kutsutud saami juurtega vaimse tervise õde, et saavutada parem kontakt põliselanikega, kes on ravile sattunud. Olles J.R.R. Tolkieni fänn, on Ketil korraldanud Põhja-Norras patsientidega ka palverännakulaadseid matku, kus grupiteraapia ja vestlusringid leiavad aset nii lõkke ümber kui jõe ääres elu ja kannatusi mõtestades.

Kogemusnõustaja ja kriisinõustaja, MTÜ Mahena ja Kogemusnõustajad MTÜ

Kirsti on akadeemiliselt hariduselt filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja ja klassiõpetaja ning sotsiaalpedagoog-lastekaitsja. Põhjaliku täienduskoolituse järel tegutseb ta nii psühholoogilise nõustaja, kogemusnõustaja kui ka kriisinõustajana. Töö traumeeritud inimestega on Kirstit õpetanud nägema häiritud käitumise taga inimest mõjutavaid tugevaid emotsioone.

Kirsti kui vaimse heaolu spetsialisti tugevuseks on tasakaalukus ka kõige keerukamates olukordades ning kokkulepete loomise oskus ka seal, kus see esmapilgul näib võimatuna. Kogemusnõustajana pakub Kirsti tuge suitsiidi kaudu lähedase kaotanud inimestele ja toetab noori elu mõtte taasleidmisel, tehes nii personaalset kui pere- ja grupitööd.

Kirsti on sündinud Viljandis ja elab Pärnumaal. Kirsti on suurepärne loovisiksus, kelles on üheaegselt nii konkreetsust kui ka leebust. Ta on hea kuulaja ja pooltoonide kuulja, kes hindab inimeste unikaalsust olla just selline, nagu igaüks seda ise soovib.

Psühholoog, sümboldraama terapeut

Mariann Hagbarth on psühholoog ja sümboldraama terapeut (Nordic Institute for Symboldrama), kes on mõned korrad teinud populaarseid koolitusi ka Tallinnas Usuteaduste Instituudis ning seega tuntud ja oodatud lektor. Mariann on huvitava elukäiguga ja seotud palju Aasiaga. Ta on sündinud Hiinas ja veetnud mõned aastad oma lapsepõlvest ka Jaapanis. Umbes 20 aastat töötas tema õde õpetaja ja pastorina Jaapanis, kus Mariann tal sageli külas käis. Jaapanis puutus Mariann kokku psühhoteraapia suunaga Morita-teraapia. See põhineb budistlikel mõtetel, et kannatused on osa elust ja neid tuleks aktsepteerida, mitte “ära ravida”, nagu arvatakse paljudes lääne teadmistes. Alates 1979. aastast on Mariann tegev erapraksises, töötades nii üksikisikute kui gruppidega. Ta teeb koolitusi ning esineb seminaridel üle maailma.

Tema lemmikkirjanik on Selma Lagerlöf (1858-1940), esimene naiskirjanik, kes sai Nobeli preemia (1909). Eestlastelegi on tuntud tema raamatud “Gösta Berlingi saaga” (1891) ja “Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi” (1906–1907). Selma Lagerlöfi romaanid käsitlevad väga palju nii inimest kui ühiskonda puudutavaid psühholoogilisi ja eksistentsiaalseid probleeme. Mariann on põiminud sealseid kujundeid oma sümboldraama ja teraapia töösse.

Eksistentsiaalse filosoofia ja psühhoteraapia praktik (erapraksis ja Audentese erakooli nõustamiskeskus); õpetaja ja hariduskorralduse spetsialist. Eksistentsiaalne psühhoterapeut, Leedu Humanistliku ja Eksistentsiaalse Psühholoogia Instituut (väljaõppes).

“Jõudsin eksistentsiaalse filosoofia juurde kirjanduse kaudu, kui noorena puutusin kokku Camus’ ja Sartre’i teostega,” tutvustab ta ennast. Sealt algas Vera siiamaani kestev teekond eksistentsiaalse filosoofia ja psühholoogia maastikul, mis viis teda eksistentsiaalse psühhoteraapia õpinguteni. Ka nüüd, 20 aastat hiljem pärast esimest kokkupuudet eksistentsiaalse mõttega, leiab ta sealt enda jaoks vastuseid ja kosutust hingele. Kui ta peaks lühidalt kokku võtma, mis on tema jaoks eksistentsiaalne lähenemine, siis toetuks Vera kirjaniku, filosoofi ja luuletaja Nikolai Boldõrevi sõnadele, kes kirjutab, et elu ei ole sümboolne, see lihtsalt on. Kui me interpreteerime inimest, siis me ei näe ega kuule teda. Päriselt saame näha inimest alles siis, kui me unustame kogu „teadmise” selle inimese kohta. “Minu jaoks on see eksistentsiaalse lähenemise tuumarusaam – olla valmis kuulama ja nägema, luues ruumi vaikusele ja vaatlusele,” sõnab Vera.

NB! Külalislektorite ettekanded on inglise keeles, kohapeal on olemas sünkroontõlge eesti keelse. Anna oma soovist teada SIIN!

Töötubade kirjeldus:

konverentsi sündmus facebookis
Konverentsi leht Facebookis

Mida tähendab n-ö eksistentsiaalne fookus vaimses tervises? Eksistentsiaalsed teemad keskenduvad mõistetele, mis on inimese olemasolu jaoks universaalsed, nagu surm, kannatus, vabadus, armastus, vastutus, saatus, üksildus ja osadus, elu mõte jne. Selle asemel, et käsitleda näiteks vaimse tervise negatiivsesse spektrisse jäävaid kogemusi, nagu kriisid, ärevus ja depressioon kitsamalt haiguspildi väljendusena, paigutab eksistentsiaalne mõtteviis need mured ja probleemid suuremasse visiooni. Teisisõnu paneb see meid esitama küsimusi nagu – miks see kõik minuga juhtub?

Öeldakse, et kaevikus ja alla kukkuvas lennukis ateiste ei ole. Sama paralleeli võib tõmmata haiglavoodi või kriisidega, mis on elu osad. Kindlasti on igal inimesel haigena olles ka lootused ja ootused ning usk, et ühel päeval on jälle kõik endine või veel parem. Mõnikord on võib-olla tulnud kannatused, depressioon, läbipõlemine jne meid hoopis aitama. Kuid me ei märka ja ignoreerime signaale.

Eksistentsiaalse filosoofia teraapiaks sulandanud terapeudid (näiteks V .E. Frankl, I. Yalom jt.) suunavad kannatused mõtestamisele, et ei tohiks keskenduda kannatusprotsessile, vaid küsimustele: mida see olukord mulle annab? Mille nimel ma pean ellu jääma? Kas minu amet või roll on ikkagi „elu kutse” või pigem hirm jääda töötuks, üksi, tõrjutud? Eksistentsiaalsed küsimused vaimse tervise valdkonnas ja eksistentsiaalne teraapia on välja kasvanud ning endiselt tugevalt seotud filosoofiliste juurtega (Kierkegaard, Nietzsche jt).

Nüüdisaegses tervishoius domineerivad teraapilised sekkumised ning vaimse tervise abis keskendutakse väga selgepiirilistele diagnoosidele ja haiguspildi väljendustele või tehakse ka enda terapeutilist tööd lähtuvalt koolkonnast või väljaõppest ning unustatakse sageli palati ja kabineti keskkonnas n-ö suurem pilt. Kasvõi küsides: miks ma ise midagi teen? Võib-olla jääb teenuseid rahastavatele pooltele eksistentsiaalne-filosoofiline lähenemine sageli liiga umbmääraseks ja seetõttu ei leia need hästi rakendust tänastes tõenduspõhistes, numbritele, tabelitele ja mõõdetavusele orienteeritud raamides. Samas, eksistentsiaalne kriitika seevastu küsib: kas saab üldse elu müsteeriumi ning inimest selles raami suruda? Parafraseerides J. Krishnamurtit: “kas üldse haige ühiskonnaga kohanemine saab olla tervise mõõdupuuks?”

PILETID SAADAVAL PILETIMAAILMAST
TÖÖTUBADESSE REGISTREERUMINE
* Sünkroontõlke soovist anna teada EELREGISTREERUMISE lingil!

NB! Kui soovid tasuda arvega, saada e-kiri aadressile amanitaeesti@gmail.com. Lisa arve tasuja nimi, osalejate arv ning osalejate nimed. Kindlasti teavita osalejaid, et konverentsi materjalide saamiseks, sünkroontõlke soovist teada andmiseks ja töötoa valikuks tuleb täita EELREGISTEERUMISE vorm.  …(kui vormi ei täideta, ei saa me tagada kohta töötubates mis toimub pealelõunases blokis)
 
NBB! Kuna töötubades on inimeste arv piiratud, on vajalik EELREGISTEERUMINE.
 
NBBB! Kui on soov saada ettekannetes kasutatud materjale pärast konverentsi oma meilile, registreeri ennast samal EELREGISTREERUMISE lingil!
 

Lisaküsimuste korral kirjuta amanitaeesti@gmail.com

Sponsorid:

Jaga sündmust sõpradega: