• Depressioon on tõsine haigus
• Depressioon on terviseseisund, mida peab tõsiselt võtma
• Depressioon ei ole stress või lihtsalt kehv enesetunne
• Depressioon ei ole üksnes psühholoogiline häire
• Depressioon hõlmab bioloogilisi protsesse
• Depressioon on vaimse tervise häire
• Depressioon on süsteemne haigus
• Depressioon on levinud haigus
• Depressiooni võib haigestuda igaüks
• Depressioon võib olla korduv või krooniline häire
Kui ütled, et tunned end depressiivsena, tähendab see paljudel juhtudel lihtsalt murest tingitud kurbuse- või jõuetusetunnet.
Enamus meist tunneb end mõnikord kurvana, kuid see veel ei tähenda depressiooni. Depressiooni korral tuntakse end üsna sarnaselt eespool kirjeldatule, kuid see tunne on oluliselt püsivam ning tugevam. Depressiooni korral on need tunded sedavõrd tugevad, et häiritud saab igapäevane funktsioneerimine. Samuti ei lase depressioon rõõmu tunda asjadest või tegevustest, mida tavapäraselt on nauditud.
Depressioon on vaimse tervise häire. See tähendab, et depressioon on haigus ja see mõjutab nii meie aju kui keha. Seejuures on aga oluline meelde jätta, et depressioon on ravitav.
Lihtsalt mõtle selle peale: kas Sa tunned end viimasel ajal kuidagi teistmoodi, rohkem kurva või ärevana? Kas miski on viimasel ajal sind murelikuks muutnud? Kui nii, siis võib-olla on kurvameelsus reaktsioon Sinu praegusele elusituatsioonile.
Või tunned Sa end sedavõrd tujuka, mureliku ja/või kurvana, et see häirib Su tavapärast elurütmi või -korraldust? Kas selline olukord on kestnud juba pikemat aega kui 2 nädalat? Kui nii, siis peaksid täitma käesoleval veebilehel meeleolu küsimustiku – veendumaks, et Sa ei kannata depressiooni all. Vajadusel otsi meditsiinilist abi.
Depressioon on väga levinud. See on kõige sagedasem vaimse tervise häire. Iga neljas või viies inimene haigestub vähemalt kord elu jooksul depressiooni. Mõnikord haigestutakse depressiooni ilma ühegi selge põhjuseta. Mõnikord on depressiooni põhjus selgem. Kui depressiooni algpõhjus lahendatakse, lepitakse oma olukorraga, otsitakse abi ja saadakse vajalikku toetust, võivad depressiooni sümptomid leeveneda. Enamus juhtudel ei kao need aga ilma ravita.
Kui ollakse haigestunud depressiooni, kogevad inimesed erinevaid kaebusi ja sümptomeid, kuid nad ei pruugi olla teadlikud oma haigusest. Nad võivad hakata mõistma oma olukorra tõsidust alles siis, kui märkavad, et nende halb enesetunne ei möödu, et nad ei ole enam suutelised oma igapäevaeluga tavapärasel viisil toime tulema, või on nende enesetunne muutunud nii halvaks, et elamine tundub mõttetu.
Depressioon on meeleoluhäire ehk meditsiiniline seisund, mille korral on häiritud peaaju funktsioon kontrollida meeleolu. Depressioon mõjutab meie tundeid, mõtteid ja kehalisi funktsioone. Depressiooni haigestunud inimene kogeb intensiivseid negatiivseid emotsioone, huvikaotust ümbritseva suhtes, kurnatust, muutusi magamisharjumuses ja seksuaalses aktiivsuses. Depressioonile on iseloomulik ka pessimism, madal enesehinnang, raskused otsuste langetamisel, muutunud söögiisu ja vastavalt kas kehakaalu langus või tõus, elurõõmu kadumine, enesetapumõtted. Esineda võib ka teisi sümptomeid. Depressiooni sümptomitega kaasneb ebasoovitav mõju igapäevaelule, kahjustades inimese heaolu, tööelu ja suhteid.
• Püsiv kurbus, ärevus või “tühi tunne”
• Huvikaotus tegevuste vastu, mis olid varem huvitavad või nauditavad, sealhulgas seks
• Ebatavaline väsimus, energiapuudus, tugev pidurdus nii tunnetes kui tegevustes
• Isukaotus (koos kaalukaotusega) või liigne söömine (koos kaalutõusuga)
• Häiritud uni ja unetus, varahommikune ärkamine või liigne magamine
• Emotsionaalse väljendusrikkuse vähenemine (nn. emotsioonitus)
• Pessimism, lootusetuse-, väärtusetuse-, süü- või abituse tunne
• Sotsiaalne eemaldumine
• Raskused keskendumisel, asjade meelde jätmisel ja otsuste langetamisel
• Ebatavaline rahutus või ärrituvus
• Püsivad ja ravile allumatud kehalised probleemid nagu peavalud, seedehäired või krooniline valu
• Mõtted suitsiidist või suremisest, suitsiidikatsed või enese vigastamine
Depressiooniga sagedasti kaasnevad kehalised sümptomid:
• Sisemine ebamugavustunne ja pinge
• Vähenenud söögiisu ja kaalukaotus
• Seksuaalhuvi vähenemine/kadumine
• Peavalud
• Peapööritus / uimasus
• Seljavalu
• Hingamisraskused
• Südameprobleemid
• Seedetrakti kaebused
• Kõhuvalu
Diagnoos on meditsiiniline termin, mis selgitab haiguse olemust, selle kulgu ning annab soovitusi või vihjeid asjakohase ravi osas.
Üle maailma on haiguste diagnoosimiseks kasutusel erinevad haiguste klassifikatsioonide süsteemid. Euroopas on valdavalt kasutusel Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO; World Health Organization) RHK-10 ehk Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versioon (ICD-10; International Classification of Diseases).
Vastavalt nimetatud klassifikatsioonile diagnoositakse depressiivne häire või depressiivne episood juhul, kui teatud arv haigusele tüüpilisi sümptomeid on esinenud vähemalt kahe nädala vältel.
Järgnevalt jooniselt peab diagnoosi panemiseks esinema vähemalt kaks põhisümptomit ning vähemalt kaks lisasümptomit:
Olenevalt sümptomite arvust ja intensiivsusest eristatakse kerget, mõõdukat ja rasket depressiooni.
Juhul kui esineb enesetapumõtteid, on oluline, et patsient või patsiendi lähedased räägiksid sellest otsekohe oma perearstile või otsiksid muud professionaalset abi. On oluline teada, et enesetapumõtted on haiguse sümptom, mitte inimese vaba ja teadlik soov. Asjakohase ravi saamisel surmasoov tõenäoliselt möödub.
1. Depressiivne episood
2. Korduv depressiivne häire
3. Düstüümia
4. Bipolaarne I tüüpi depressioon
5. Bipolaarne II tüüpi depressioon
6. Depressiooni ja ärevuse segatüüp
7. Depressiiv-psühhootiline episood
8. Atüüpiline depressioon
9. Sesoonne depressiivne häire
10. Korduv lühiajaline depressiivne häire
Loe lähemalt vormidest siit
Depressiooni võib vallandada mõni negatiivne sündmus nagu armastatu kaotus, töökaotus, mõne tõsise kehalise haiguse põdemine või tõsine ja pikaleveninud stress. Kuid vahel haigestutakse depressiooni ka ilma ühegi selge põhjuseta.
Mitmed teineteisega seotud faktorid mõjutavad depressiooni vallandumist ja selle püsimist – geneetilised faktorid, hormonaalne tase ja selle muutused, teatud meditsiinilised seisundid, stress, lein, keerulised elusündmused. Mistahes nimetatud faktorite kombinatsioon võib põhjustada muutusi peaaju füsioloogias, kaasa tuua raskusi väliste ja sisemiste sündmustega toime tulemisel ning valla päästa depressioonile viitavaid märke ja sümptomeid.
On vähem tõenäoline, et depressiooni põhjustavad täielikult sõltumatud tegurid. Küll võime aga hõlpsasti ette kujutada sündmustest koosnevat allakäiguspiraali, mis võib viia depressioonini. Kujutame ette, et inimese abielu jookseb karile. See muudab ta kurvameelseks ja rusutuks, mis omakorda paneb teda vältima kohtumisi sõprade ja perega. Ta võib hakata koguni alkoholi kuritarvitama. See teineteisega seotud sündmuste jada paneb teda end üha halvemini ja halvemini tundma ning ta võib langeda depressiooni.
Depressiooni saab ravida erinevatel viisidel: meditsiiniliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Depressiooniga toimetulek vajab sageli erinevate raviviiside kombinatsiooni.
• Meditsiiniline ravi ei hõlma ainult medikamente, vaid ka teisi ravivõimalusi, mida tavaliselt pakuvad ainult spetsiaalsed keskused.
• Psühholoogiline ravi viitab psühhoteraapiale või “rääkimise teraapiale”, millel on mitmeid teoreetilisi ja kliinilisi vorme. Psühhoteraapiat võib kasutada eraldiseisvalt vähem raskete depressiooni vormide puhul või koos medikamentoosse raviga raskemate depressiooni juhtude puhul.
• Sotsiaalne ja teised sekkumisviisid on samuti väga olulised. Nendeks on sotsiaalsed tegevused, lõdvestumise strateegiad, mõõdukas regulaarne sportimine, haiguslehele määramine (kui vaja), haiguse tundma õppimine ja eneseabi vahenditega tutvumine. Need tegevused võivad tekitada lootust, võimestavad ning panustavad meditsiinilise ja psühholoogilise ravi töösse.
Mõned teised raviviisid, alternatiivsed või täiendavad, võivad olla väga populaarsed. Paraku ei ole tihti leitud tõendeid nende raviviiside efektiivsuse kohta.
Vastavalt Eesti Ravikindlustuse seadusele ei võta perearst visiiditasu ega tasu ravimiretsepti väljastamise eest. Ravikindlustamata isikute ravi korraldamine on kohalikes omavalitsustes erinev, mistõttu võib mõnes omavalitsuses perearsti vastuvõtt ravikindlustamata isikule olla tasuta, teises omavalitsuses aga mitte.
Depressiooni korral on võimalik otse pöörduda ka psühhiaatri vastuvõtule. Perearsti saatekiri ei ole selleks vajalik, kuid vastuvõtule minnes tuleb maksta eriarsti vastuvõtule kehtestatud visiiditasu. Et eriarstide vastuvõtule pääsemise järjekorrad võivad haiglates ja polikliinikutes olla pikad, võib kiirema vastuvõtule pääsemise huvides pöörduda ka erapsühholoogi või -psühhiaatri vastuvõtule.
Erapsühholoogide ja -psühhiaatrite vastuvõtu hinnad on erinevad ning need määratakse konkreetse asutuse hinnakirjaga. Vastuvõtutasu jääb enamjaolt 30-50 euro piiresse.
Eneseabi Ressursid
Vaimse tervise edendamiseks on erinevaid viise. Õpi, kuidas ennast aidata ja oma depressiooniga toime tulla.
Loe eneseabi kohta ja testi ennast.
